Osoon | ERR | Digihoidla

Les robotid de kauplemine

SOOVITUS: PARIM CFD-BROKER

Alam-Pedja on suurte soode, märgade metsade, lammide ja looklevate jõgede piirkond. Kuidas sündis Alam-Pedja looduskaitseala ja mis on 75 aastaga siinsetel aladel muutunud? Miljon puud Euroopale! - sellise hüüdlausega pandi kümme aastat tagasi Eestimaal kasvama uus mets.

Danzumees: märts 2019

Kuidas kakud talve üle elasid? Kassikakul pole muret, tema paksu lund ei karda, aga kodukakule lumi ei meeldi. Värbkakk on aga usin "aidamees", kes kogub talvel varusid. Kõik, mis söögikorrast üle jääb, peidab puuõõnde halvemate aegade tarvis.

MÜÜRILEHT 88 : SEPTEMBER 2019 by Müürileht - Issuu

Punakurk-kauri, meie arvukat läbirändajat võib kohata ka rannikuvetes talvitumas. Ta on suurepärane ujuja ja sukelduja, maismaal aga üsna saamatu. Ega talle lennatagi eriti ei meeldi, vaenlase eest ta pigem sukeldub.

KK 1/2015

Rändrahn Eesti märgil on tekitanud vastakaid mõtteavaldusi. Meie ei arutle, kas ta märgiks sobib, aga uhked võime oma ürgsete rändrahnude üle küll olla, sest nemad olid ammu enne kohal, kui meie esiisad siinmail oma telgid või jurtad püsti panid.

Kaubanduskoja Teataja by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Juubeliaastale kohaselt näitame Eestimaa üht ürgsema ja mitmekesisema loodusega ala - Alam-Pedja looduskaitseala. See on üsna üksik paik, kus elab hunte ja karusid rohkem kui inimesi. Alam-Pedja looduskaitsealale jääb ka Emajõe ülemjooks, kust alustame "Osooni" jõeretke, et uurida Eesti ainukese täies pikkuses laevatatava jõe tervist.

Siim Veskimees - Inimkonna Föderatsioon

Loodusemees Hendrik Relve jätkab seikluslikku matka Uus-Guinea troopilises vihmametsas. Uudistame Elistvere loomapargis, kuidas karu ja kährik talveuinakuks valmistuvad. Kas loomaaia tingimustes säilivad loomade loomulikud instinktid? Uurime, kuidas soomlased oma metsa kasvatavad ja majandavad.

Loodusfotograaf Hans Markus Antson ütleb: "Mulle meeldib loodus ja alles siis tuleb fotograafia. Nimetangi oma retki ikka rohkem loodusmatkadeks". Nendest loodusmatkadest on tal meenutada, kuidas süda puperdas ja jalad läksid nõrgaks, kui suure põdraga tuli ligi pool tundi vastastikku tõtt vaadata või kuidas 66 ööd tuli varjes istuda, aga ihaldatud foto metsise pulmatantsust jäigi saamata või kuidas polaartundras eksinuna pidi lootma ainult kelgukoertele.

Läti idaossa satub eestlane harva, aga just siia jäävad avarad maastikud kaunite järvesilmadega - seda ala kutsutakse siniste järvede maaks. Au sees hoitakse pärimust ja traditsioone, see on Lätis ainus piirkond, kus kasutatakse murdekeelt.

Teemad: hobusel ja reel on metsa säästlikkuse koha pealt kindlalt oma eelised, millised? Milline elu toimub jääkaane ääres ja all, uurib val Rajasaar. Botaanika aias heidetakse pilk seekord veealusesse maailma.

ALUSTAGE KRÜPTOVALUUTAS KAUPLEMIST

Jäta kommentaar